Õpetaja Anne Hiio: Arutleva Kooli põhimõtete abil saaksime kasvatada kultuursemaid arutelusid valdavaid noori

Püha Johannese Kooli inglise keele õpetajal Anne Hiiol oli huvi tunnis oma noortega väitluse elemente kasutada juba kolm-neli aastat tagasi ühel koolitusel käies, kuigi kool ise liitus Arutleva Kooli programmiga alles möödunud sügisel. Anne arvab, et küllap oli see pisik temasse poetatud juba tema enda koolipäevil 7. keskkoolis ehk praeguses Inglise Kolledžis, kus oli väga tugev väitlusseltsi meeskond, kuhu kuulusid näiteks Rein Raud, Hans H. Luik, Rein Lang, Jaak Johanson ja veel mõned klassivennad, kelle mõtteveeretused talle huvi pakkusid.

Anne Hiiole on alati meeldinud lastega tunnis arutada parajasti käsil olevaid teemasid ning ka lastelt on ta pidevalt saanud tagasisidet, et nad soovivad avatud arutelu ja maailma asjadest rohkem teada saada. Õpilased on arutlemise ja väitlemisega seotud tegevustele reageerinud väga positiivselt. Alguses oli neil raske aru saada, et tegemist pole lihtsa vaidlusega, mistõttu tuli selgitada väitluse ja vaidluse vahet ning anda ette ka vastav sõnavara, mida nad võisid väitluse käigus kasutada.

Õpilaste areng on olnud märgatav: kõik need oskused muutuvad üha paremaks ning nad on üha vilunumad väitlejad ja argumenteerijad. Nad oskavad välja tuua põhjusi ja seoseid, kuigi arenguruumi veel on ning aeg-ajalt tekib takistusi ka vähese elukogemuse tõttu. Üheks oluliseks „ahhaa-momendiks“ on Anne jaoks olnud laste tagasiside – aasta alguses tehtud arutelus selgus, et üks asi, mis neid õppimisel kõige rohkem toetaks, on avatud arutelu (kuigi esikohal oli vaikus).

Üks konkreetne näide tunnist illustreerib hästi toimivat lähenemist: klassis on võimalik tekitada väga tore arutelu, kus lapsed peavad kolmes meeskonnas valima välja ühe kangelasteo viiest ja põhjendama, miks nende väljavalitu kõige parem on nii ühiskondlikus kontekstis kui ka moraalsest aspektist. Eelnevalt töötatakse viiestes gruppides, misjärel valitakse endi seast välja spokesman – eestkõneleja, kellele teised saavad käigu pealt nõu anda. Sellisel viisil on võimalik tekitada klassis huvitav arutelu, mis on argumenteerimisoskuse arendamiseks väga vajalik.

Arutleva Kooli põhimõtted on mõjutanud ka Anne Hiio enda mõtlemist ja suhtumist õpetamisse. Ta on tänulik oma inglise keele ja teistele õpetajatele, kes juba tema kooliajal ärgitasid arutlema, ning mõnes mõttes on ta neilt ka malli võtnud, eriti teemade laiendamise osas. Seetõttu oli Arutleva Kooli programm tema jaoks äratundmisrõõm ja silmaringi avardumine selles osas, kuidas seda kõike edasi anda. Ta usub, et Arutleva Kooli põhimõtete abil saaksime kasvatada kultuursemaid arutelusid valdavaid noori, kellest võivad homme saada poliitikud, kes ei lähe üksteise vastu sõnasõtta tänaste poliitikute moel, vaid oskavad viisakalt ja neutraalselt olulisi teemasid lahata. See võiks olla tänaste õpetajate üks missioone paljude seast.

Argumenteerimismeetoditega alles alustavatele õpetajatele soovitab ta julget pealehakkamist. Võõrkeele õpetajana rõhutab ta, et enne tuleks vastava sõnavaraga eelnevalt töötada, et noortel oleksid väljendusvahendid oma mõtete väljendamiseks olemas. Kui alguses tundub see hirmutav ja aeganõudev ettevõtmine, siis hiljem on kasu kuhjaga – õpilased suudavad end julgemalt ja vabamalt väljendada ning õpivad tegema koostööd kellega iganes. Kui gruppe pidevalt muuta, võib alguses kuulda nurinat, kuid tegelikult noored ise naudivad seda, kui saavad erinevate klassikaaslastega koostööd teha ja mõtteid vahetada.

Anne võtab oma senise kogemuse Arutleva Kooliga kokku kolme sõnaga: julgus, nutikus ja avarus.
Julgus – julge pealehakkamine pole vaid pool võitu, vaid see on võit eelkõige laste jaoks ja nende arengus.
Nutikus – väitlemisega kasvatatakse iseseisva mõtlemise võimet ja saab arutleda teemade üle, mida niisama jutuks võtta ei saakski.
Avarus – väga palju on erinevaid võimalusi Arutleva Kooli metoodikate kasutamiseks erinevatel tasemetel ja tasanditel.