Marit Tarkin: demokraatlik ühiskond vajab arutlevat kooli

Arutelu peaks olema igas koolis peamine õppevorm. Selleni jõudmine nõuab koolidelt ja õpetajatelt omajagu pingutust, ent see on seda väärt, kirjutab Marit Tarkin kodanikupäeva tuules.

Kodanikuks kasvamisel on koolil väga suur roll, sest iga kool on nagu väike riik, oma juhtimisstruktuuri, koolirahva, kokku lepitud reeglite ja vabadusega. Heas riigis on kodanikuvastutus ja kodanikuvabadus tunnetatavad ja tajutavad, inimesed on oma riigile lojaalsed, inimesed ongi riik ja riik on oma kodanike nägu. Tundub ideaalne arusaam koolist ja parim võimalus ühe väikese riigi edukaks toimimiseks – augustgailitlikult  “väike riik peab vaimult suur olema”.

Tegelik pilt meie hetkeühiskonnas alati sellist visiooni riigist ei toeta. Erinev on ka inimeste arusaam, kes või mis siis riik on. Probleemide korral muutub riik nagu abstraktseks üksuseks, kes on kõiges toimuvas süüdi. Targa vaimugagi ei ole alati kõik hästi, sest inimesed ütlevad enne, kui mõtlevad ja mõnikord unustavad mõelda. Pärast aga kulub palju aega segaduse lahustamiseks, mida läbimõtlemata sõnad külvavad. Sellises virvarris ongi vaja mõtlevat inimest, kes igasuguste arvamuste paljususe ajastul oskab eristada argumenteeritud seisukohti ja lihtsalt olmemudru, arendades enda arusaama riigist, maailmast, elust.

Arutelu peaks olema igas koolis peamine õppevorm

On öeldud, et 21. sajand on tarkade vestluste sajand. Milline väljakutse meie koolidele! Diskussioon arutelu olulisuse üle koolides on Eesti Väitlusseltsi  juhtimisel kestnud 30 aastat, ometigi jõuab arutleva mõtteviisi jõudmine  koolitundi teosammul. Arutleva Kooli programm president Kersti Kaljulaidi  ja Eesti Väitlusseltsi eestvedamisel on pilti parandanud, kuid minna on veel palju. Miks? Sest koolis on pikka aega olnud teisiti. Meil on tundides õpikud, kus on tõde; töövihikud, kus tuleb lüngad täita; kontrolltööd, milles tuleb kinnitada, et õpilane on õpikust olulise ära õppinud. Arutlemisel ei ole siin väga suurt rolli. Küll aga on arusaadav, et sellisel õppimisel ei ole praeguses elus enam mõtet.

Õpetajate mõtteviisi muutumine on aga keeruline, sest tuleb ümber õppida, tunnikavad pea peale keerata, õpikud kõrvale panna ja alustada otsast. Meil on tehisaru, viis või kuus erinevat õpikut, lisaks hulgaliselt materjali internetiavarustes – õpime, uurime ja hakkame arutama, millise pildi olulisel teemal läbi loetust saame. Kas usume kõike või on mõni õpik ja selles olev arusaam ajale jalgu jäänud? Hea arutleva tunni ettevalmistamine nõuab aega ja julgust. Metoodiliste võtete jagamine, üksteise praktikatega tutvumine aitavad, tunnikavasid on nii Arutleva Kooli materjalipangas kui internetiavarustes palju, aga alustada tuleb usust, et see on oluline ja vajalik tee.

Julgus eksida ja julgus küsida on õppimise vundamendiks

Õpetaja on oma aine professionaal, aga mitte kõigi ainete. Õpetaja suurimaks rolliks on klassis hea õppimiskeskkonna loomine ja ideaalses klassiruumis koos õpilastega õppimine. Mida rohkem “mikse”, seda rohkem erinevaid seisukohti ja arutelusid. Aeg-ajalt peab iga õpetaja küsima ka endalt – miks on seda teemat vaja õpetada või miks mingil olulisel probleemil pikemalt peatuda? Neid “mikse” on arukas arutada koos õpilastega. Õpimotivatsiooni ja tahet saab õpetaja just läbi arutelu toetada ja ka tekitada, hoida. Õpilastele on oluline näha õpetajat, kes õpib nendega koos, kes julgustab küsima ja kes lubab eksida, kes julgeb eksida ka ise ja küsida õpilastelt abi.

Arutelukultuuri loomine peaks hakkama koolis juba esimesest kooliastmest. Heas koolis ei tohiks õpilaste “miksid” kaduda, vastupidi – õpilast tuleks innustada küsima ja ka neile küsimustele ise vastuseid leidma.  Arutlev metoodika sobib igasse õppetundi ja mõnes mõttes jõuame Vana-Kreeka kultuuri tagasi, kus igast õpetajast saab Sokrates, kes läbi küsimuste ja vastuste juhib õppimist, juhib arusaamist, mis on fakt ja mis mitte.

Õpilaste arvamused on parim peegel koolile ja õpetajatele

Õpetajad ei pea õpilaste häält kartma. Mõistlik oleks ise pidevalt õpilastelt tagasisidet küsida ja arutada, mida ja kuidas õppeprotsessis parendada, millega jätkata. Tagasiside ei pea olema arutlevas koolis anonüümne, oluline on argumenteeritud tagasiside ja see on alati edasiviiv jõud klassis hea õppekliima hoidmiseks. Iga kool on õppija jaoks ja kui õpetaja ei tea, mida õppija ootab ja miks, siis on väga keeruline õpetada.

Aus arutelu viib heade suheteni ja lahendab kitsaskohti, õpetab kuulama ja teistega arvestama. Lugemine, arutlemine ja enda seisukohtade väljendamine ja põhjendamine, oma arvamuse publikule esitamine kasvatab arukaid ja tegusaid noori, õpetab partnerit kuulama ja diskussioonis osalema.

Oma peaga mõtlemist, oluliste argumenteeritud otsuste tegemist, intelligentset suhtluskultuuri ja tarku vestlusi ei õpeta ükski masin, seda õpib õpilane koos enda eakaaslastega arutlemist armastava õpetaja juhendamisel.

Me oleme teel, liigume veidi kiiremini, ajaga kaasas.

Artikkel on avaldatud ERRi portaalis: Marit Tarkin: demokraatlik ühiskond vajab arutlevat kooli | Arvamus | ERR