Kas õpilased julgevad oma mõtteid välja öelda? Arutleva Kooli mõju-uuring näitab julgustavaid tulemusi
Paljud õpilased kardavad tunnis eksida, teiste kriitikat või tunnevad, et neil pole arutelusse midagi väärtuslikku lisada. Arutleva Kooli 2025/26. õppeaasta mõju-uuring näitab aga, et järjepidev argumenteerimise ja arutlemise harjutamine võib suurendada õpilaste julgust oma mõtteid väljendada ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.
Stories For Impacti läbiviidud uuringus võrreldi õpilaste oskusi, hoiakuid ja kogemusi sügisel ning kevadel. Samuti võrreldi Arutleva Kooli programmis osalenud koole teiste koolidega.
Tulemused näitavad, et programmikoolide õpilased saavad rohkem praktilisi väitluskogemusi, arendavad kriitilise mõtlemise oskusi ja tunnevad end klassiruumis julgemalt. Samuti paistab tulemustest, et muutused vajavad aega: kaks aastat programmis osalenud koolides olid mitmed näitajad paremad kui alles esimest aastat osalenud koolides.
Klassiruumis vaikimine ei tähenda alati seda, et õpilasel pole oma arvamust. Mõnikord ei julgeta seda lihtsalt välja öelda.
Õpilased tõid uuringus välja mitu põhjust, miks nad tunnis alati kaasa ei räägi. Kardetakse anda valet või imelikku vastust, saada teiste kriitika osaliseks või rääkida suure grupi ees. Osa õpilasi tunneb ka, et neil pole arutelusse midagi uut või väärtuslikku lisada.
Üks 6. klassi õpilane kirjeldas seda nii:
„Kardan, et teistele ei meeldi minu arvamus.“
Aasta jooksul toimus aga muutus. 6. klassis tundis sügisel end klassiruumis oma mõtteid jagades mugavalt umbes seitse õpilast kümnest, kevadeks juba kaheksa kümnest. Samuti vähenes hirm õpetajate ja kaasõpilaste kriitika ning naeruvääristamise ees.
Positiivset muutust oli näha ka 10. klassis. Kui sügisel jagas vabatahtlikult oma mõtteid umbes viis õpilast kümnest, siis kevadel juba kuus kümnest. Vähenes ka nende õpilaste osakaal, kes tundsid, et neil pole arutelusse midagi väärtuslikku lisada.
Arenes ka oskus infot kriitiliselt hinnata
Arutlemisoskus ei tähenda ainult oma arvamuse väljendamist. Sama oluline on osata hinnata, kust info pärineb, millised tõendid väidet toetavad ja kas nähtut või kuuldut saab usaldada.
6. klassides arenesid programmikoolide õpilaste kriitilise mõtlemise oskused mitmes valdkonnas rohkem kui võrdluskoolides. Sügisel ja kevadel tehtud 18 küsimusega testis olid programmikoolide õpilaste tulemuste muutused paremad 12 küsimuse puhul.
Head arutlemisoskused vajavad aega
Uuringu üks olulisemaid järeldusi on see, et argumenteerimisoskus ei kujune üleöö.
Argumendi koostamise oskustes ilmnes nii 6. kui ka 10. klassis sarnane muster. Uue ja mahuka programmi rakendamisega alustades oli näha, et esimest aastat programmis osalenud koolides tulemused langesid, kuid järjepideval tegutsemisel hakkasid kaks aastat programmis osalenud koolides tulemused paranema.
Kahe rühma tulemuste erinevus oli 6. klassis 14 ja 10. klassis 15 protsendipunkti kauem programmis osalenud koolide kasuks.
Tulemused viitavad sellele, et uute oskuste omandamine vajab aega ja järjepidevat harjutamist. Seetõttu ei peaks argumenteerimise õpetamine piirduma üksiku tunni või tegevusega, vaid olema loomulik osa igapäevasest õppimisest.
Õpilased saavad rohkem võimalusi väidelda
Uuring näitas ka, et väitlus jõuab üha enam tavapärastesse ainetundidesse.
6. klassides suurenes aasta jooksul ainetundides väidelnud õpilaste osakaal 13 protsendipunkti võrra. 10. klassides kasvas väitlusvõistlustel osalenud õpilaste osakaal 16 protsendipunkti võrra.
Samal ajal vähenes nende õpilaste osakaal, kes ei teadnud väitlusest midagi või olid sellest ainult põgusalt kuulnud.
Muutusi märkavad ka õpetajad. 69% küsitletud õpetajatest nägi positiivset muutust õpilaste oskuses oma seisukohti põhjendada ning 66% leidis, et programmi jooksul arenesid ka nende enda argumenteerimisoskused.
Kõik tulemused ei muutu korraga
Uuring ei näidanud kõigis valdkondades ühesugust arengut. Näiteks ei kasvanud kõigis rühmades õpilaste hinnang sellele, kui oluline on oma seisukohti põhjendada, ega paranenud kõik kriitilise mõtlemise testi tulemused.
See näitab, et lisaks argumenteerimise harjutamisele tuleb aidata õpilastel mõista, miks on oma seisukohtade põhjendamine ja teiste vaatenurkade kuulamine vajalik.
Uuringus ilmnesid erinevused ka õpilaste tausta järgi. Näiteks olid eesti kodukeelega õpilaste tulemused mitmes oskuste kategoorias paremad kui õpilastel, kelle kodus kasutatakse ka teisi keeli. Need tulemused aitavad näha, millistes valdkondades vajavad õpilased ja õpetajad edaspidi veelgi rohkem tuge.
Julgus arutleda kasvab harjutades
Mõju-uuring näitab, et järjepidev arutlemise ja argumenteerimise harjutamine võib toetada nii õpilaste kriitilist mõtlemist kui ka julgust oma mõtteid väljendada.
Suur aitäh kõigile Arutleva Kooli õpetajatele ja õpilastele, kes aitavad kujundada koolikeskkonda, kus iga arvamus võib olla väärtuslik ja igal õpilasel on võimalus oma hääl kuuldavaks teha!
Artikkel põhineb Stories For Impacti läbiviidud Arutleva Kooli 2025/26. õppeaasta mõju-uuringul.