Arutleva Kooli programmijuht Agnes Alajõe: kool ei pea andma vastuseid, vaid õpetama küsima

Koolilt oodatakse sageli vastuseid küsimustele, millele ei ole vastuseid ka ühiskonnal endal. Milline on maailm kümne või viiekümne aasta pärast? Kuidas mõjutavad meid tehnoloogilised muutused või kliimakriis? Tõde on, et keegi ei tea, tõdeb Arutleva Kooli programmijuht Agnes Alajõe.

Leiame tõestust nii tehisaru koolides kasutamise poolt kui vastu, kapitalismi või ka tasaarengut toetavaid majandusanalüüse ning äsjastel kohalikel valimistel vaieldi nii läbilaskevõimet kui ka kergliiklust prioriseerivate väidetega. Seejuures tuleb mõista, et kooli roll ühiskondlikes aruteludes ei olegi pakkuda valmisretsepte tuleviku jaoks. Palju olulisem on anda noortele tööriistad, mille abil nad oskavad ise oma seisukohti kujundada, neid põhjendada ning vajadusel ümber hinnata.

Üha enam näeme, kuidas avalik arutelu muutub pinnapealseks, vaidlused vastasseisudeks ning eriarvamused vaenulikeks siltideks. Argumentide asemel domineerivad tihti demagoogiavõtted, moonutatud faktid ning eri maailmavaateid toetavad tõe pähe esitatud narratiivid. Mis siis on, kui üldse, kooli ülesanne, sellise ühiskondliku arutelukultuuriga kaasas käies? Sellises maailmas on kool üks väheseid kohti, kus saab teadlikult luua keskkonda, mis soodustab kuulamist, küsimist ja arutlemist. Õpilane peab tundma, et tal on õigus arvamusele, kuid ka kohustus oma väiteid põhjendada. Arutlemine ei ole hääle tõstmine ja kellegi arvamuse tõe pähe võtmine, vaid mõttekäikude selge väljendamine, teise seisukoha ärakuulamine ja argumentide kaalukuse hindamine. Sellise oskuse ja julguse arendamiseks ei piisa, kui väärtustame kriitilise mõtlemise oskust kõigest ühiskonnaõpetuse ühe õpiväljundina, vaid kompetentside arendamine peab toimuma läbi iga ainetunni ja kogu koolikultuuri.

Lisaks muutunud arutelukultuurile paneb tänapäeva kiire ja nõudlik infokeskkond noored sageli tarbima infot ilma seda kontrollimata, mistõttu on kriitiline mõtlemine ja argumenteerimisoskus olulisem kui kunagi varem. Kui me ei suuda eristada fakte arvamustest ega arutada erimeelsusi rahulikult, muutume haavatavaks valeinfo ja manipulatsiooni ees. Koolil on siin tähtis roll: kasvatada noori, kes ei pelga keerulisi küsimusi ega vastuste otsimist arutelu kaudu. Õppimine ei tähenda üksnes teadmiste kogumist, vaid ka oskust eksida ja uuesti proovida. Nagu Kindluse Kooli juht on öelnud, peaks põhikoolist väljuma noor, “kes teab, et ta võib kujuneda teistsuguseks inimeseks, kui on see taustsüsteem, kust ta tuleb.” Kool ei pea looma ühtset mõtteviisi, vaid pakkuma keskkonda, kus saab turvaliselt harjutada argumenteerimist ja erinevate vaadete kaalumist – nii kasvavad noortest vastutustundlikud kodanikud, kes langetavad otsuseid faktidele ja koostööle tuginedes.

Me ei saa Eestis endale lubada, et räägime üksteisest mööda. Väikeriigina peame mõistma, et vastandumine ja lõhestumine seavad meid niigi keerulises geopoliitilises olukorras vaid veelgi suuremasse ohtu. Kriitilistel hetkedel on oluline püsida üksteise selja taga ning mõista, et oleme ka eriarvamustele jäädes ühe asja eest väljas. Ülemaailmsete väljakutsete ees on meie tugevuseks just arutlusvõimeline ja kriitiliselt mõtlev ühiskond. Selle nimel tuleb aga teadlikult pingutada – ja alustada koolist.

Seda eesmärki silmas pidades ongi loodud Arutleva Kooli programm, mis aitab noortel kujundada oskusi, mida tänane ja homne maailm kõige enam vajavad: kriitiline mõtlemine, julge eneseväljendus ja argumenteerimisoskus. Need on pädevused, mis ei anna valmis vastuseid, kuid loovad eelduse, et ühiskond suudab otsida lahendusi üheskoos. Arutleva Kooli programmis osalevates koolides alustatakse argumenteerimismeetodi kaudu õpetamist juba 6. klassist ja seda kõigis tundides, liikumisõpetusest matemaatikani. Seeläbi õpetame noortele juba varasest east, et argumenteeritud arutelu on loomulik osa elust. Just argumendi jõule peaks tuginema nii suuremad kui väiksemad otsused, olgu jutuks see, kuidas erines elu Vargamäel tänapäevast, miks on oluline teha kätekõverdusi ja õppida koolis liitintressi, kuidas tehisaru koolides teadlikult rakendada või millist tulevikku soovime kujundada.

Artikkel on avaldatud Trinoklis: Agnes Alajõe: kool ei pea andma vastuseid, vaid õpetama küsima