Alanud on kandideerimine Arutleva Kooli teise lendu!
Ehkki PISA teste peetakse üheks Eesti hariduse edulooks, on Eesti argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskused on viimastel aastatel murettekitavalt kahanenud. Nii suutis 2018. aastal PISA testi põhjal fakti arvamusest eristada iga seitsmes koolinoor, kuid 2022. aastaks oli see näitaja langenud iga kümnenda õppurini. Samuti peegeldavad eesti keele riigieksami püsivalt langevad tulemused olulisi puudujääke tekstide sisulises ja argumentatiivses kvaliteedis.
Arutleva Kooli programmijuhi Markus Laanoja sõnul on hariduse murekohaks õpilaste passiivsus ainetundides ning puudujäägid oskustes oma mõtteid väljendada. Eneseväljenduse probleem ei saada noori vaid haridusteel, vaid mängib suurt rolli ka hilisemas elus. “Hetkel tunneb oma mõtteid ja seisukohti koolitunnis jagades end enamasti mugavalt üksnes kolmandik õpilastest. Selline kool ei kujunda mõtlevat kodanikku, vaid passiivset kuulajat,” sõnas Laanoja.
Infokülluses ja polariseerunud maailmas on kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse väärtus suurem kui kunagi varem. Eesti Väitlusseltsi, President Kaljulaidi Fondi ja Heateo Haridusfondi loodud haridusprogramm Arutlev Kool astub neile väljakutsetele vastu, pakkudes lahendusi, mis aitavad õpilastel analüüsida infot, põhjendada oma mõtteid ning osaleda sisukates aruteludes.
Direktor Juhansoni meelest, kelle juhitavas Tallinna Õismäe Vene Lütseumis on programmi tegevusi ellu viidud käesoleva õppeaasta algusest, on programmiga liitumine tulnud kasuks nii õpetajatele kui õpilastele. ”Programm on aidanud õpetajatel lõimida TÕVL-is arutelupõhiseid õppemeetodeid oma töösse. Õpilased on hakanud aktiivsemalt osalema õppetöös ja väljendama oma mõtteid. See on loonud tunde, et kool on osa laiemast haridusuuenduste võrgustikust ning on andnud nii õpetajatele kui ka õpilastele motivatsiooni pingutada ja panustada rohkem koolielu kvaliteedi parandamisse,” lisas Juhanson.
Laanoja väide, mille kohaselt tunneb oma mõtteid ja seisukohti koolitunnis jagades end enamasti mugavalt üksnes kolmandik õpilastest, tugineb Arutleva Kooli tellitud ja Stories For Impacti läbi viidud mõju mõõtmise küsimustikule. Mõõtmisel osalesid programmi pilootkoolid ning samaväärse suurusega kontrollgrupp. Küsimustiku täitis põhikoolides 426 õpilast ja gümnaasiumis 522 õpilast. Lisaks arvamuse avaldamisele näitasid mõju mõõtmise esimesed tulemused, et üksnes kolmandik õpilastest tunnevad end alati või tihti mugavalt, kui peavad oma mõtteid ja seisukohti koolitunnis jagama.
Arutlev Kool on haridusprogramm, mille eesmärk on tõsta esile argumenteerimisoskuste tähtsust koolikeskkonnas ja siduda arutlemine igapäevase õppetööga. Programm pakub terviklikku lähenemist, et kujundada sisukat diskussiooni väärtustav koolikultuur. Programmi raames õpitakse rakendama argumenteerimismeetodeid ainetundides, pakutakse osalevatele õpetajatele ja koolidele uusi õppematerjale, sealhulgas näidistunnikavasid ja metoodikaid, koolitatakse õpetajaid, et tugevdada nende argumenteerimisoskust ja toetada õpilasi kriitilise mõtlemise arendamisel ja tutvustatakse arutleva hariduse praktikaid, mis kaasavad kogu koolipere sisulistesse diskussioonidesse.
Argumenteerimine ei ole vaid akadeemiline oskus – see on eluline enesekaitsevahend. Oskus põhjendada oma seisukohti, analüüsida teabe usaldusväärsust ning märgata loogikavigu on olulised nii koolipingis, töökohal kui ka ühiskondlikus elus.
Arutleva Kooli teise lendu kandideerimine on kõikidele põhikoolidele ja gümnaasiumidele avatud 20. jaanuarist 20. veebruarini. Rohkem infot programmi kohta ning kandideerimisvormi leiab kodulehelt arutlevkool.ee.