Koolitaja Margo Loor: Arutlev Kool aitab mul ehitada sellist Eestit, milles on tore elada endal ja teistel

Arutleva Kooli programmi koolitaja Margo Loori teekond arutleva hariduse juurde sai alguse juba ligi kolmkümmend aastat tagasi, kui ta oli üks Eesti väitlusliikumise kaasasutajatest. 1996. aastal tõlgiti eesti keelde esimene argumendiõpik ning alates 2000. aastast on ta õpetanud argumenteerimisoskusi täiskasvanutele. Ta ütleb, et on ise kooliajal arutlevast haridusest hindamatult palju saanud ning just seetõttu tundis ta kohe huvi ka Arutleva Kooli programmi vastu. „Kui President Kaljulaidi Fondi, Eesti Väitlusseltsi ja Heateo Haridusfondi koostöö jõudis Arutleva Kooli programmini, hakkasid mul kohe näpud sügelema,“ meenutab ta. Koolitusteni jõudis ta siiski alles programmi teisel tegevusaastal.

Margo jaoks peitub arutleva hariduse väärtus selles, et selle kaudu omandatakse korraga väga palju olulisi oskusi – struktuurne mõtlemine, argumenteerimine, avalik esinemine ja kuulamisoskus. Kõige enam inspireerib teda võimalus neid oskusi võimalikult paljude noorteni viia. Ta usub, et see parandab nii noorte endi elukvaliteeti kui ka ühiskondliku arutelu kvaliteeti laiemalt. „Arutlev Kool aitab mul ehitada sellist Eestit, milles on tore elada endal ja teistel,“ sõnastab ta programmi mõju enda jaoks.

Aastate jooksul on Margo olnud koolitaja, õpetaja, treener, väitluskohtunik ja moderaator ning aidanud kaasa Eesti argumendikultuuri arengule ka näiteks Arvamusfestivali asutava ringi liikmena. Koolitustel on ta märganud, et õpetajaid kõnetavad kõige rohkem need meetodid, mis aitavad siduda arutlemisoskused otseselt aineõppega. Tema sõnul tekib õpetajatel kõige suurem huvi siis, kui nad näevad, kuidas arutlevad meetodid toetavad samaaegselt nii ainesisu õpetamist kui ka õpilaste mõtlemisoskuste arengut.

Eriliselt eredalt on talle meelde jäänud mõned õpetajate loodud lahendused. Näiteks Loksa Gümnaasiumis lõi kunstiõpetaja tunnikava, kus õpilased pidid joonistama objekti realistlikus, sürrealistlikus või abstraktses stiilis ning hiljem oma stiilivalikut argumenteeritult põhjendama. Margo sõnul oli see suurepärane näide kunstiõpetuse, kunstiajaloo ja arutleva hariduse ühendamisest. Samuti meenub talle Jüri Kooli toiduõpetuse õpetaja mõte kasutada noa ohutu käsitlemise õpetamisel miniväitlust. Õpilased arutleksid selle üle, miks ohutusreegleid vaja on ning millised need olema peaksid. „Argumenteeritult läbi arutades võtavad õpilased suure kokanoa teravust palju tõsisemalt kui lihtsalt kellegi monoloogi kuulates,“ kirjeldab ta.

Kuigi valdava enamiku õpetajate puhul näeb Margo suurt valmisolekut õppida ja areneda, on ta kokku puutunud ka üksikute väljakutsetega. Mõni õpetaja on jäänud kinni aastakümnetetagusesse autoritaarsesse õpetamismudelisse ega soovi uusi mõtteid vastu võtta. Samuti vajavad tema sõnul rohkem läbimõtlemist olukorrad, kus õpilaste eesti keele oskus ei ole veel piisavalt tugev, sest arutlemine eeldab head keelekasutust.

Arutleva Kooli põhimõtted on mõjutanud ka Margo enda tööd koolitajana. Ta meenutab oma õpetajatee algusest kooli asutaja sõnu: „Sa võid neile rääkida kõiksugu asju tunnis, nad õpivad rohkem ikka selle järgi, kes sa oled, kui selle järgi, mida sa ütled.“ Seda mõtet kannab ta kaasas tänaseni, püüdes olla ise eeskujuks argumenteeritud suhtlemises, kuulamises ja arutelude juhtimises.

Kõige rohkem rõõmustab teda programmi juures aga tervikuna selle olemasolu ja areng. Talle valmistab heameelt, et koolid soovivad programmiga liituda ning et arendatakse üha uusi võimalusi arutleva hariduse laiendamiseks. Erilise põnevusega ootab ta koostööd Rocca al Mare kooliga, mille eesmärk on luua Eestis esimest korda arutleva hariduse algkooli metoodika. „Kõik – et Arutleva Kooli programm on olemas, et koolid tahavad liituda ja et saame uuel aastal Rocca al Mare koolis esimest korda Eestis arendada välja algkooli metoodika,“ vastab ta küsimusele, mis teda selle programmi juures kõige rohkem motiveerib.