Esimene kuu õpetajana – Arutleva Kooli endine programmijuht Markus Laanoja jagab oma kogemust

Küsisime Arutleva Kooli endiselt programmijuhilt Markus Laanojalt, kuidas on tal läinud esimene kuu noore õpetajana Pärnu Ühisgümnaasiumis ja milliseid soovitusi annab ta õpetajate päeva puhul.

Kuidas on möödunud Sinu esimene kuu õpetajana?

Ma arvan, et esimene kuu õpetajana ei erine tohutult esimesest kuust ükskõik millisel töökohal: uute tööülesannete ja inimestega harjumine võtab pisut aega, tekitada tuleb uus töörütm. Möödunud kuu aja jooksul olen aga tihti tundnud heameelt, et oma elus ka varem õpilastega töötanud olen. Kuigi varasemad kogemused on olnud seotud pigem lühikeste koolituste või huviringidega, siis vähemalt pole klassi ees olemine täiesti võõras!

Milline on seni olnud Sinu suurim väljakutse noore õpetajana?

Kõige keerulisemad olid ilmselt paar esimest nädalat, kui tööpäev lõppes tegelikult alles hilistel õhtutundidel, kuna planeerisin kõiki tegevusi ning valmistasin kõiki materjale ette alles esimest korda. Sealjuures on minu jaoks noore õpetajana veel kohati keeruline hinnata ülesannete raskustaset või enda ideid ühte tundi pakendada. Teiseks on vahepeal endiselt keeruline tunnis korda pidada, aga kuu ajaga on see juba omajagu lihtsamaks muutunud!

Kuna läksid kooli Arutleva Kooli programmijuhi positsioonilt, siis kas ja kuidas on see kogemus mõjutanud sinu õpetamisstiili või üldse laiemat arusaama õpetaja rollist?

Kindlasti püüan oma tundidesse teadlikult põimida Arutleva Kooli argumenteerimismeetodeid. Väga põnev on nüüd oma igapäevatöö raames otsida kasutusvõimalusi võtetele, mida küll näiteks koolitustel tutvustanud olen, kuid mida ise õpilastega seni katsetada pole saanud. Tore on ise kogeda, et argumenteerimismeetodite põhjal on tõesti võimalik tundi üles ehitada – alustava õpetajana on neist väga mitme tunni planeerimisel ka kasu olnud, kuna saan justkui ette malli, mida õppesisuga täitma hakata. Lisaks on minu jaoks Arutleva Kooli tõttu oluline panustada argumenteerimisoskuste edendamisse ka väljaspool õppetööd, mistõttu proovin näiteks kaasata õpilasi õppeprotsessi planeerimisse.

Kui mõelda tulevikule, siis millistest kompetentsidest ja kogemustest, mida Arutleva Kooli programm praegu koolidele pakub, tunned õpetajana kõige enam puudust?

Tänases koolis ei saa üle ega ümber tehisintellektist, mis ongi ju igati loogiline: see on tööriist, mis aitab väga paljudes olukordades. Samas tajun koolis töötades pidevalt, kui oluline on TI-lahenduste kõrval pöörata tähelepanu noore analüüsivõimele ja suhtlemisoskusele. Esialgse vastuse annab tekstirobot küll, aga selle ettelugemine ei anna tunnis arutelule eriti palju juurde. Miks asjad ikkagi nii on? Milliseid näiteid saaks tuua? Neid küsimusi proovin tunnis läbivalt esitada, et utsitada noori ka ise seoseid looma ja eri vaatenurki mõistma.

Üks tore soov õpetajate päeva puhul?

Mõnusat peatset sügisvaheaega! Mina igatahes juba ootan küll, et saaks pärast kiiret septembrikuud korraks hinge tõmmata ja uue hooga edasi minna.