Kolm arutleva hariduse praktikat, mida koolikeskkonnas kasutada

Tänapäeva kool ei peaks piirduma ainult teadmiste edastamisega, vaid peaks kujundama ka demokraatlikult mõtlevaid, vastutustundlikke ja koostöövalmis kodanikke. Just seepärast on üheks Arutleva Kooli tegevussuunaks arutleva hariduse praktikad, mille eesmärk on suurendada sisuka arutelu osatähtsust ja nähtavust kooliruumis. Loe lähemalt, et teada saada, milliseid lahendusi pilootkoolid selle tegevussuuna raames leidsid.

Väitlusvõistlused ja näidisväitlused

Väitlus on küll intensiivne arutelu vorm, ent pakub head võimalust, kuidas argumenteeritud sõnavõtte kogu kooliperele või ka näiteks kogukonnale näitlikustada. Ühest küljest võimaldab väitlusturniiri korraldamine käsitleda erinevaid koolielu puudutavaid teemasid. Samuti annavad seesugused üritused väljundi tublimatele argumenteerijatele, kes baasõppe või väitlustegevuse käigus uusi teadmisi on omandanud. Väitlusturniiri korraldamine võimaldab käsitleda ka koolielu puudutavaid teemasid. Näiteks väitlesid Kirivere noored pilootaastal kohaliku omavalitsuse esindajate vastu, Kuressaare Nooruse Koolis läksid aga vastamisi õpilased ja õpetajad. Näidisväitlusest pisut rohkem planeerimist nõuab suurem väitlusturniir, kuigi ka siin saab teha mugandusi – näiteks mahutati Kindluse Koolis võistlus vahetundidele. 

Kõnevõistlus

Argumenteerima ei pea alati kellegi vastu või kambakesi koos, mida näitlikustavad hästi näiteks kõnevõistlused, mis kindlasti juba praegugi paljudes koolides levinud on. Et argumenteerimise osakaalu sellistel üritustel suurendada, võib tublimatele argumenteerijatele anda näiteks eriauhindu või võistluse eel põhjendatud seisukohtade olulist rõhutada ja meelde tuletada. Kõnevõistlus on ka hea viis, kuidas arutelukultuuri muude oluliste tähtpäevade või sündmustega siduda – olgu selleks siis käesolev raamatuaasta, mis võeti fookusesse Saaremaa Gümnaasiumis, või kodanikupäev, millele keskenduti näiteks Väätsa Põhikoolis.

Õpilasesinduse valimised ja igapäevane koostöö

Õpilasesindus on kooli miniatuurne mudel esindusdemokraatiast ning kujundab olulisel määral noore kokkupuuteid kaasatuse ning osalusega. Et õpilasesinduse rolli koolis esile tõsta, võib abiks olla pisut laiapõhjalisem lähenemine valimiste protsessile. Näiteks saavad kandidaadid avaliku valimisdebati kaudu esitada oma seisukohti koolielu kohta, mis nõuab muidugi ka eelnevat mõttetööd – kõik need sammud aitavad argumenteerimisoskuste arendamisele kaasa. Debatid võimaldavad aga hästi kaasata ka neid, kes ise veel sõna võtta ei soovi või ei julge: lisaks niisama kuulamisele saab ju küsida küsimusi, esitatagu neid siis otse esinejatele või hoopis mõne veebikeskkonna kaudu. Samas kuulub arutleva hariduse praktikate alla kindlasti ka tihedam koostöö ja suhtlus juhtkonna ning õpilasesinduse vahel, millele pöörasid möödunud õppeaastal tähelepanu näiteks Paide Gümnaasium ja Tallinna Õismäe Vene Lütseum.