Kolme koolijuhi ühine arvamus: koolinoorte hääbuvad argumenteerimisoskused vajavad tähelepanu

Reelika Turi, Rita Juhanson ja Margo Sootla on koolijuhid, kes leiavad, et noorte argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskus on midagi, millele tasub koolis erilist tähelepanu pöörata. Nii kuuluvadki Kindluse Kool, Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Paide Gümnaasium Arutleva Kooli kümnest koolist koosnevasse esimesse lendu.

Arutleva Kooli haridusprogrammi eesmärk on tõsta esile argumenteerimisoskuste tähtsust koolikeskkonnas ja siduda arutlemine igapäevase õppetööga. Kuidas on see pilootaasta koolidel õnnestunud?

Paide Gümnaasiumi direktori Sootla sõnul on soov olla head arutelutava arendav kool alati olnud, kuid programm on andnud sellele soovile selgemad raamid, sihi ja kõige paremas mõttes ka sunni selles soovis edasi liikuda. “Tänu Arutleva Kooli programmile on muutunud oluliselt sisulisemaks arutelud õpetajatega arutleva hariduse metoodikate ja praktikate üle. Oleme sidunud õpetajate koostöised õppimisajad programmi eesmärkidega ning õpetajad on leidnud uusi võimalusi, kuidas arutelud õpilastega viia sisulisemaks, arutlevamaks, argumenteeritumaks,” tõdes ta. Samuti tõi Sootla välja ühe olulise aspekti – õppetöö on noorte jaoks haaravam ja põnevam.

Turi sõnul, kes juhib õppetööd Kindluse Koolis, on õpetajad Arutleva Kooli materjalide seast alatihti uusi, teistsuguseid meetodeid leidmas. Samuti arvestavad aineõpetajad tundide ülesehitust paika pannes aruteludega – mõtete vahetamiseks ja argumenteerimiseks võetakse teadlikult aega. Arutelude tulemusena on noored nii enese kui kaaslaste suhtes nõudlikumad. “6. õpigruppide puhul näeme eelkõige, et tugevamad õpilased on saanud juurde ühe olulise tööriista, kuidas oma seisukohti põhjendada. Üleüldiselt on 6. õpigruppides tõusnud ootus tõestuse tasemele,” selgitab Turi.

Ka Juhanson kinnitab kolleegide sõnu – noored on ainetundides osavõtlikumad ja altimad sõna sekka ütlema. “Programm on aidanud õpetajatel lõimida TÕVL-is arutelupõhiseid õppemeetodeid oma töösse ning õpilased on hakanud aktiivsemalt õppetöös osalema ja oma mõtteid väljendama.”

Milliste tegevuste kaudu koolid noorte argumenteerimisoskusi arendavad?

Paide Gümnaasiumis on tänavu juures kaks uut algatust. “Noorte endi eestvedamisel käivitunud väitlusklubi, mille tegevuses osaleb 20 noort, ja samade eestvedajate poolt läbi viidud ja väga hästi õnnestunud väitluse improturniir, milles olid osalejaid Eesti erinevatest paikadest. Tavapäraselt toimub sellel aastal Filmifestival Horisont, mille eesmärk on aidata tuua noorte mõtted ekraanile, aitame kaasa Arvamusfestivali õnnestumisele nii lava korraldajate kui ka arutelude läbiviimisega ning lisaks on veel mõned lihtsamad, kuid samavõrra põnevad koolisisesed sündmused, mis aitavad kaasa hea arutelukultuuri loomisele,” loetles Sootla tegevusi üles.

Lisaks iga päev ainetundides toimuvale korraldas Kindluse Kool väitlusvõistluse. Kusjuures varasemalt ei olnud väitlus kui selline Kindluse Koolis üldse levinud, aga nüüd on koolis õpilasi, kes panevad end uues hobis proovile ka üleriiklikel turniiridel.

Üks asi on edendada hetkel koolis käivate noorte argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskusi, teine teema on suunata oskuste arengusuund püsivalt taas üles. Kuidas toetab Arutlev Kool koolikultuuri arengut tervikuna?

Sootla arvates muutub koolikultuur paremuse suunas kõikide kodanike ühise pingutuse tulemusena, seejuures peavad eesmärgid olema selged. “Parim koolikultuur on see, mis toetab õppimist ja õpilaste arengut, tahet ja motivatsiooni õppida. Samal ajal tuleb mõelda, mis meie käitumises, oskustes ja hoiakutes seda takistab ning olla valmis oma käitumist vastavalt ka muutma.”

Samal ajal juhib haridusprogramm tähelepanu ka suuremale pildile – terves ja arukas ühiskonnas kaasatakse otsustamisse kõiki osapooli. “Arutlev Kool toetab mitte ainult konkreetsete praktikate või meetodite rakendamist õppimises, vaid aitab koolis tervikuna mõista diskussiooni ja argumenteeritud otsuste olulisust, otsustes kaasamise ja kaasatud olemise vajalikkust. Oskuslikult kasutatud arutleva hariduse metoodikad toetavad kindlasti õpilaste seotuse, kompetentsuse ja autonoomia vajadust, millel on otsene mõju motivatsioonile. Kui õpilased näevad, et õpetajad, kooli töötajad ja juhid peavad samu väärtusi oluliseks ka igapäevases suhtlemises ja kooli arendamises, siis oleme taas liikunud sammukese parema koolikultuuri loomise suunas,” võtab Sootla suured sihid kokku.

Kandideerimine Arutleva Kooli teise lendu on avatud 20. veebruarini.