Paide koolijuht arutelukultuurist: aia taha võivad minna pigem õppenõukogude koosolekud

Paide gümnaasium ja Väätsa põhikool on kaks kümnest Eesti koolist, mis on valitud osalema Arutleva Kooli pilootprogrammi, mille eesmärk on luua sisukat diskussiooni väärtustav koolikeskkond.

Arutlev Kool on Eesti väitlusseltsi, President Kaljulaidi fondi ja Heateo haridusfondi koostöös ellu kutsutud programm, et läbi tegevuste arendada koolinoorte argumenteerimisoskusi, mis on PISA testide põhjal viimastel aastatel langustrendis.

Paide gümnaasiumi juhi Margo Sootla sõnul on kool selle loomise algusest võtnud endale eesmärgiks arendada noortes argumenteerimisoskusi ja kujundada koolis head arutelutava toetav õpikeskkond mitte vaid mõne üksiku kursuse raames, vaid õppetöös tervikuna.

Seetõttu on jäänud arutelusid, mis on “aia taha” läinud, Sootla meelest koolis ka vähemaks, kuna heas arutelutavas on kokku lepitud ning sellest püütakse ka lähtuda.

“Muidugi, eksime ikka ja arenguruumi on piisavalt. Kõige rohkem tundub, et potentsiaali aruteludes „aia taha“ minna on õppenõukogu koosolekutel. Aastakümneid kestnud harjumuspärane formaat ei toeta liiga hästi sisukate arutelude tekkimist ning hea arutelutava võib hõlpsasti ununeda. Kokkusaamise eesmärgi ununemisel võib jääda tahaplaanile püüd teiste ideid ja mõtteid kuulata ja mõista, esile võib pääseda häälekam, kuid mitte argumenteeritud mõte. Aitab, kui tuletame taas meelde, miks me koos oleme ja millised on meie ühised kokkulepped,” sõnas koolijuht.

Aruteluoskuste arengu toetamiseks on Paide gümnaasium lähtunud eeldusest, et kogu õpikeskkond ja koolikultuur peab andma noorele võimaluse ja kasvatama julgust oma mõtete argumenteeritud väljendamiseks ega oleks õpetatavaga kogemuslikus vastuolus.

“Igapäevane juhtimine ja töökeskkond peab olema sisulist diskussiooni toetav ja mudelina õpilastele nähtav. Arutleva Kooli programm toetab soovitud muutuste süvendamist koolikultuuris ja võimaldab õpetajatel laiendada metoodikate tööriistakasti,” põhjendas Sootla, miks programmiga liituti.

Mis võiks järgmise 20 aasta jooksul muutuda Eesti ühiskondlikus arutelukultuuris? Margo Sootla sõnul oleks tore, kui astutaks samm edasi soovis leida arutelude käigus probleemidele parimaid lahendusi.

“Diskussiooni eesmärk ei peaks olema „võitja“ ja „kaotaja“ väljaselgitamine või selle tunde loomine arutelus osalejates või kuulajates. Hea arutelu peaks kasvatama ühiskonnas usaldust ja veendumust, et otsustajatel on esmalt üldse soov kaasata diskussiooni erinevaid ideid, neil on eesmärk päriselt mõista vastanduvaid argumente ning siis tahe jõuda parimate lahendusteni. See eeldab oskust kuulata ja mõista, valmisolekut minna kaasa parimate ideedega ning loomulikult ka järjest rohkemate soovi ja julgust ühiskondlikus diskussioonis osaleda,” lausus Sootla.

Väätsa põhikooli õppejuht Evelin Parts, kes programmi Väätsal vedama hakkab, ütles, et programmiga liituma ajendas mure õpilaste järjest halveneva eneseväljendusoskuse pärast.

Parts tõdes, et sellest on andnud tunnistust ka mõned klassides toimunud arutelud.

“Esimene oli VI klassi tund eesmärgiga arutleda ja analüüsida õpilastega, kuidas neil õnnestus tundide andmine klassikaaslastele. Kui varasematel aastatel olid lapsed nende arutelude käigus toonud välja väga erinevaid tundeid ja õppimise momente ning oli toimunud elav arutelu, siis viimati kogetud tunnis pidime kolleegiga noori pidevalt küsimustega suunama. Õpilased olid passiivsed ja välja toodud mõtted jäid väga pinnapealseks,” jutustas ta.

Teine sarnane kogemus oli Partsil IX klassiga, kui ühiskonnaõpetuses toimus arutelutund kliimateadlikkuse tõstmiseks.

“Katsetasin ülikoolide poolt välja töötatud materjale, mis olid vestlust väga toetavad. Teema olin enda jaoks hästi läbi mõelnud, tunnikava korralikult üles ehitanud. Ainus, milleks ma valmis ei olnud, olid passiivsed õpilased. Kogu klassi peale oli kolm noort, kes kaasa arutlesid, tõstatasid küsimusi, avaldasid arvamust ja põhjendasid, miks nii mõtlevad. Ülejäänuid ei õnnestunud mul ei küsimuste ega aruteludega väiksemates gruppides aktiveerida. Ei osanud muud mõelda, et ju oli asi reedeses päevas ja ennelõunases ajas, mil noored unistasid lihtsalt söögist. Samas jäi vaevama, et äkki oleks olnud ikkagi mõni nipp, millega oleksin saanud õpilased kaasa rääkima,” oli Parts murelik.

Väätsa kooli õppejuht loodab samuti, et programmi tulemusel ollakse tulevikus paremini valmis koostööks, valmis üksteist kuulama ja otsima lahendusi.

“Et oma arvamust ei suruta teistele peale, vaid kaitstakse seda targa argumenteerimisega. Nähakse, mis on arutlemist väärt teemad ning mis on lihtsalt vaht,” märkis Evelin Parts.

2024/2025 õppeaastal osalevad Arutleva Kooli programmis ka Kirivere kool, Kuressaare Nooruse kool, Kindluse kool, Laulasmaa kool, Tallinna Õismäe vene lütseum, Kullamaa keskkool, Ruila põhikool ja Saaremaa gümnaasium.

Artikkel ilmus Järva Teatajas.